Ehitusjoonis peab trükis olema loetav esimesest pilgust: mõõdud, teljed, märkused ja joonetüübid peavad jääma selgeks ka siis, kui leht on A1- või A0-formaadis. Küsimus, kuidas valmistada ette ehitusjoonist, ei puuduta ainult faili saatmist printi. Õige ettevalmistus aitab vältida vale mõõtkava, kadunud fonte, liiga peeneid jooni ja olukorda, kus töömaal avastatakse, et oluline märkus on loetamatu.
Ehitusjooniseid prinditakse sageli kiire tähtajaga. Seda enam tasub enne tellimist üle kontrollida mõned tehnilised põhimõtted. Nii saab trükiteenuse pakkuja faili kohe töösse võtta ning valmis väljatrükk sobib kasutamiseks projekteerimisel, kooskõlastamisel või ehitusel.
Alusta õigest failivormingust
Kõige kindlam formaat ehitusjoonise printimiseks on PDF. PDF säilitab lehekülje mõõdu, paigutuse, enamiku fontidest ja vektorgraafika. Vektorgraafika tähendab, et jooned ning tekstid ei koosne üksikutest pikslitest, vaid matemaatiliselt kirjeldatud kujunditest. Seetõttu jäävad need suurel väljatrükil teravad.
AutoCADi, Revitist või muust projekteerimisprogrammist saadetud algfail ei ole tavaliselt printimiseks parim valik. Programmi versioon, puuduvad viitefailid või kasutatud fondid võivad avamisel tulemust muuta. Kui võimalik, ekspordi joonis alati PDF-iks ning ava see enne saatmist tavapärase PDF-lugejaga. Vaata, kas lehed avanevad õigesti ja kõik vajalik on olemas.
Pildifailid nagu JPG või PNG sobivad vaid siis, kui joonis on juba piisava eraldusvõimega. Väikesest ekraanipildist ei saa kvaliteetset A1-väljatrükki. Suurendamisel muutuvad jooned sakiliseks ning tekst häguseks. Kui joonis sisaldab fotosid, skeeme või skaneeritud lehti, võiks nende eraldusvõime olla lõppformaadis üldjuhul vähemalt 150-300 dpi.
Kuidas valmistada ette ehitusjoonist õiges mõõtkavas
Mõõtkava on ehitusjoonise praktiline väärtus. Kui plaan on mõeldud mõõtkavas 1:100, peab see trükis jääma täpselt 1:100. Selleks tuleb PDF-i loomisel valida õige paberiformaat ja kontrollida, et eksport ei oleks seadistatud valikule „mahuta lehele” või „scale to fit”. Need seadistused võivad joonist vähendada või suurendada.
Kõige lihtsam kontroll on lisada joonisele mõõtkavapulk või valida üks kindel mõõt, mida saab pärast printi joonlauaga üle mõõta. Näiteks 1:100 mõõtkavas on 10 meetrit paberil 10 sentimeetrit. Kui kontrollmõõt ei klapi, ei ole väljatrükk mõõdistamiseks kasutatav, isegi kui see näeb muus osas korrektne välja.
Enne tellimist märgi selgelt, millist lõppformaati vajad: A4, A3, A2, A1 või A0. A1 on levinud detailsete plaanide ja projektilehtede formaat, A0 sobib mahukatele üldplaanidele ning esitlusjoonistele. Väiksem formaat võib olla mugavam kaasas kanda, kuid liiga väikeseks vähendatud joonisel muutuvad märkused ja mõõdud kiiresti loetamatuks.
Mõnikord on joonis koostatud mittestandardse mõõduga lehele. Ka seda saab printida, kuid tellimuses tuleb välja tuua soovitud mõõt millimeetrites või saata korrektsete lehekülgedega PDF. Ainult faili nimetuse põhjal ei saa eeldada, et näiteks „plaan_uus.pdf” tuleb printida A1-formaadis.
Ära aja segi leheformaati ja mõõtkava
A1 ning 1:100 ei tähenda sama asja. A1 kirjeldab paberi suurust, 1:100 aga joonise ja tegeliku objekti mõõtude suhet. Sama põhiplaani võib printida nii A3- kui A1-formaadis, kuid mõõtkava muutub, kui faili suurust muudetakse.
Kui väljatrükki kasutatakse ainult üldiseks ülevaatamiseks, võib olla mõistlik printida see lehele mahutatuna. Kui aga jooniselt võetakse mõõte, võrreldakse seda objektiga või kasutatakse seda tööjuhisena, tuleb lähtuda etteantud mõõtkavast. Tellimust esitades tasub see eraldi välja öelda.
Kontrolli joonte, teksti ja värvide loetavust
Ekraanil võib väga peen hall joon tunduda selge, kuid paberil võib see jääda liiga nõrgaks. Eriti kehtib see tiheda plaani, vanema skaneeringu või mustvalge väljatrüki puhul. Olulised kontuurid, teljed ja mõõdujooned peaksid olema piisava joonepaksusega ning kasutama selget kontrasti.
Kui joonis on mõeldud mustvalgeks trükiks, kontrolli PDF-is eelnevalt, kas eri värvitoonidega kihid eristuvad ka halltoonides. Punane ja roheline joon võivad värvilisel ekraanil olla hästi eristatavad, kuid halltoonides peaaegu ühesugused. Vajadusel muuda joonetüüpi, joonepaksust või lisa tähistus.
Teksti puhul arvesta tegeliku trükisuurusega. Väga väike tekst võib arvutiekraanil suumides olla loetav, kuid A3- või A1-lehel tavalisest vaatamiskaugusest mitte. Kontrolli eriti ruuminumbreid, kõrgusmärke, legendi, märkuste plokke ja revisjonide tähiseid. Kui projektis kasutatakse erifonte, teisenda tekst PDF-i loomisel võimalusel kontuurideks või veendu, et fondid oleksid faili kaasa pandud.
Jäta trükkimiseks sobivad servad ja õige paigutus
Ehitusjoonisel võiks olla selge raam, lehe nimi, mõõtkava, kuupäev ning versiooni või revisjoni tähis. Tiitelplokk aitab vältida segadust, kui objektil kasutatakse korraga mitut joonist. Eriti oluline on see siis, kui samast plaanist on väljas mitu uuendatud varianti.
Ära paiguta olulist infot päris lehe serva. Suureformaadilisel trükil võib serva jääv sisu olla küll nähtav, kuid raamimine, köitmine või hilisem voltimine muudab selle ebamugavalt kasutatavaks. Mõistlik varuala annab joonisele ka puhtama väljanägemise.
Kontrolli ka lehe suunda. Põhiplaan võib vajada horisontaalset paigutust, samas kui lõiked, fassaadid või seletuskirja lisad sobivad paremini püstformaati. Kui PDF sisaldab eri suunaga lehti, jäta need faili selliseks, nagu need peavad väljatrükis olema. Trükis ei tohiks hakata lehti oletuse järgi pöörama.
Vaata üle lehtede järjekord ja failinimed
Mitmeleheline projekt tuleb printimiseks saata loogilises järjekorras. Esimesele lehele võib jääda tiitelleht või sisukord, sellele järgneda asendiplaan, põhiplaanid, lõiked, vaated ja detailid. Kui osa lehti on vanad või ainult tööversioonid, ära lisa neid lõplikku PDF-i.
Failinimi peaks ütlema vähemalt objekti, joonise sisu, revisjoni ja kuupäeva. Näiteks „Kadaka_12_1k_plaan_R03_2026-09-16.pdf” on palju selgem kui „uus_lõplik_parandatud.pdf”. Selge failinimi vähendab võimalust, et välja prinditakse vale versioon.
Kui vajad mitu eksemplari, märgi kogus tellimuses eraldi. Sama kehtib värvilise ja mustvalge trüki kohta. Näiteks võib esitluseks vajada üht värvilist A1-plaani, kuid töömeeskonnale kolme mustvalget koopiat. Need on eri tööd ning nende eesmärk ja hind võivad erineda.
Vali paber vastavalt kasutusele
Tavapaber sobib hästi projektikaustas hoidmiseks, kooskõlastuseks ja igapäevaseks tööks. Kui joonis peab vastu pidama sagedasele käsitsemisele või niiskemale keskkonnale, tasub küsida tugevama paberi, lamineerimise või muu kaitse võimaluse kohta. Lamineeritud plaani saab kasutada näiteks objektil korduva tööjuhisena, kuid seda ei ole enam mugav voltida ega märkmeid lisada.
Värvitrükk on põhjendatud siis, kui värvid kannavad infot: näiteks tehnosüsteemide eristamisel, evakuatsiooniskeemidel või esitlusmaterjalidel. Tavalise mõõdistatud põhiplaani puhul võib mustvalge trükk olla selgem, kiirem ja soodsam. Õige valik sõltub sellest, kes joonist kasutab ja milleks seda vaja on.
Tee enne saatmist kiire lõppkontroll
Enne suureformaadilise trüki tellimist ava PDF ja liigu kõik lehed läbi. Kontrolli formaati, mõõtkava, lehtede arvu, teksti loetavust, revisjoni ning seda, kas mõni kiht, pilt või viide on kaduma läinud. Kui failis on eri suurusega lehed, veendu, et see on tahtlik.
Kui vajad Tallinnas kiiresti A3-, A2-, A1- või A0-väljatrükki, saab Centrumfoto juures praktilise töö kiiremini käima, kui fail, soovitud formaat, kogus ja värvilisus on juba üheselt kirjas. See hoiab ära täpsustavad kõned ning aitab tellimuse õige tulemusega väljastada.
Hea ehitusjoonis ei pea olema keerulise kujundusega. See peab olema õiges mõõtkavas, selgelt loetav ja varustatud ajakohase infoga. Kui need kolm asja on enne printimist paigas, jõuab paberile plaan, mida on mugav kasutada nii laual, koosolekul kui ka ehitusobjektil.
