Vana fotoalbumi, raamitud portree või päranduseks saadud pildikasti digiteerimisel tekib kiiresti küsimus: skaneerimine või ümberpildistamine? Mõlemaga saab pildid digitaalseks, kuid tulemus, töö kiirus ja fotode ohutus võivad olla väga erinevad. Õige valik sõltub ennekõike originaali suurusest, seisukorrast, pinnast ja sellest, milleks faili hiljem kasutada soovite.
Mida need kaks meetodit tegelikult tähendavad?
Skaneerimisel asetatakse foto, negatiiv või dokument skanneri klaasile. Seade liigub üle originaali ning loeb selle kujutise ridade kaupa digifailiks. See meetod sobib eriti hästi tasapinnalistele fotodele, dokumentidele, slaididele ja filminegatiividele. Korrektselt tehtud skaneering annab ühtlase valguse, sirged servad ja hea detailsuse.
Ümberpildistamine tähendab originaali pildistamist kaamera või telefoni abil. Professionaalse töö puhul kasutatakse kaamerat, stabiilset alust, ühtlast valgust ja värvitäpsuse kontrolli. Meetod on vajalik siis, kui pilt ei mahu skannerisse, on raamitud, tugevalt laineline, väga habras või asub albumis, kust seda ei saa eemaldada.
Koduses kasutuses peetakse ümberpildistamiseks sageli telefoniga tehtud pilti. See võib olla kiire lahendus, kuid tulemus sõltub palju ruumi valgusest, telefoni objektiivist, käe stabiilsusest ja sellest, kas kaamera paikneb fotoga täiesti paralleelselt. Väike nurk või peegeldus võib hiljem olla märgatavam, kui esmapilgul tundub.
Skaneerimine või ümberpildistamine: otsus algab originaalist
Tavaline lahtine paberfoto on enamasti kõige mõistlikum skaneerida. Foto saab olla klaasil sirgelt, valgustus on kontrollitud ja faili saab vajadusel töödelda. See sobib hästi näiteks perealbumist välja võetud 9 x 13 cm, 10 x 15 cm või A4 mõõdus piltidele, samuti vanadele kirjadele ja tunnistustele.
Kui foto on raamitud klaasi alla, ei ole skaneerimine tavaliselt hea mõte. Raami eemaldamine võib võtta aega ning väga vana või õrn töö võib selle käigus kahjustuda. Klaas tekitab skanneris ka peegeldusi ja võib vähendada kontrasti. Sellisel juhul on ümberpildistamine turvalisem, eriti kui kasutatakse pehmet valgust, mis ei peegeldu klaasilt kaamerasse.
Albumisse kleebitud fotode puhul tuleb samuti hinnata, kas neid saab eemaldada. Kui pilt on tugevalt kinni, rebenemisohus või album ise on mälestusesemena väärtuslik, ei tasu seda jõuga lahti võtta. Ümberpildistamine võimaldab jäädvustada nii üksikut fotot kui ka kogu albumilehekülge originaali muutmata.
Suured fotod, plakatid, joonistused ja maalid võivad olla skanneri jaoks liiga suured. Neid saab küll osade kaupa skaneerida ja hiljem kokku panna, kuid see nõuab täpsust ning tulemus ei pruugi olla täiesti ühtlane. Suureformaadilise töö ümberpildistamine on sageli kiirem, kui kasutada piisava lahutusvõimega kaamerat ja sobivat valgustust.
Millal annab skaneerimine parema tulemuse?
Skaneerimine on hea valik siis, kui eesmärk on saada fotost puhas fail hilisemaks printimiseks, arhiveerimiseks või jagamiseks. Skanner hoiab originaali ja anduri vahel kindlat kaugust ning see aitab saavutada ühtlase teravuse üle kogu pildi. Eriti oluline on see väikeste detailidega fotodel, näiteks vanadel mustvalgetel portreedel, kus näoilmed ja rõivaste tekstuur on osa pildi väärtusest.
Skaneerimise tugevus on ka korratavus. Kui teil on sadu sama tüüpi fotosid, saab neid töödelda ühtse seadistusega. Failid jäävad sama suuruse, valguse ja värvitasakaaluga ning hiljem on neid lihtsam sorteerida või fotoraamatuks kasutada.
Filmide, negatiivide ja slaidide puhul on spetsiaalne skaneerimine üldjuhul parem kui valmis paberfoto ümberpildistamine. Negatiiv sisaldab sageli rohkem kujutise infot kui kunagi trükitud foto. Õige skaneeringuga saab taastada detaile heledates ja tumedates alades ning vajadusel korrigeerida värvinihkeid.
Skaneerimine ei ole siiski automaatselt ideaalne. Väga läikiv foto võib klaasil anda helke, tugevalt kaardus pilt ei jää tervikuna terav ning kahjustunud emulsiooniga originaali tuleb käsitseda ettevaatlikult. Ka määrdunud skanneriklaas võib jätta failile triibud või täpid. Seetõttu tasub enne suurema koguse digiteerimist teha üks proovifail ja hinnata seda suurel ekraanil.
Lahutusvõime tuleb valida kasutuse järgi
Kui soovite fotosid vaadata telefonist või arvutist, piisab sageli mõõdukast lahutusvõimest. Kui aga plaanis on teha uus väljatrükk, suurendus või jätta fail perearhiivi pikaks ajaks, tasub valida suurem lahutusvõime. Liiga väike fail muutub suurendamisel uduseks, liiga suur fail aga võtab rohkem salvestusruumi ja aeglustab töötlemist.
Praktiline lähtekoht on lihtne: mida väiksem on originaal ja mida suuremat väljatrükki soovite tulevikus teha, seda kõrgemat lahutusvõimet vajate. Negatiivide ja slaidide puhul on see eriti oluline, sest nende füüsiline mõõt on väike, kuid nendest võidakse soovida suuremaid fotosid.
Millal on ümberpildistamine õigem valik?
Ümberpildistamise suurim eelis on paindlikkus. Originaali ei pea suruma vastu skanneriklaasi ega raamidest välja võtma. See sobib õrnade, ebatasaste, suuremõõduliste ja kolmemõõtmeliste tööde jaoks. Näiteks vanad õlimaalid, reljeefse pinnaga postkaardid või albumilehed vajavad just sellist lähenemist.
Hea ümberpildistus ei sünni lihtsalt fotot lauale pannes. Kaamera peab asetsema originaali suhtes otse, vastasel juhul jäävad servad trapetsikujuliseks. Valgus peab tulema mõlemalt poolt võimalikult ühtlaselt, et vältida varje. Läikiva pinna korral paigutatakse valgusallikad nurga alla, nii et helk ei jõuaks objektiivi.
Värvide säilitamine nõuab samuti tähelepanu. Kollakas toa valgus, aknast tulev sinakas päevavalgus või eri tüüpi lampide segu võib muuta vanad fotod tegelikust soojemaks või külmemaks. Professionaalse töö puhul kontrollitakse valge tasakaalu ning vajadusel kasutatakse värvikaarti. Nii jääb digifail võimalikult sarnane originaaliga, mitte lihtsalt silmale ilusam.
Telefoniga saab teha kasutuskõlbliku kiire koopia näiteks kindlustuse, sugulasega jagamise või ajutise arhiivi jaoks. Kui pildistate ise, asetage foto tasasele pinnale, puhastage see tolmust pehme harjaga ning pildistage hajusa päevavalguse või ühtlase lambi valguses. Ärge kasutage telefoni välku otse foto peal. See jätab eriti läikivale paberile tugeva valguslaigu.
Vanade piltide puhul ei määra kvaliteeti ainult seade
Digiteerimise eesmärk ei ole alati teha fotost täiesti uus ja veatu versioon. Mõnikord on kollakas toon, kulunud serv või väike kriips osa pildi loost. Teinekord soovitakse just puhastatud faili, millest saab teha uue väljatrüki kingituseks või perealbumisse. Need on kaks erinevat eesmärki ning neid tasub enne töö alustamist eristada.
Levinud parandused on tolmu ja kriimude vähendamine, värvitasakaalu korrigeerimine, pleekinud foto kontrasti tõstmine ning servade sirgendamine. Töötlusega saab palju parandada, kuid kadunud detaili ei saa alati taastada. Kui nägu on originaalil juba täiesti ülevalgustatud või negatiiv on kahjustunud, ei loo tarkvara usaldusväärset algset kujutist tagasi.
Originaale tasub enne digiteerimist hoida kuivas, puhtas ja otsese päikesevalguseta kohas. Ärge kasutage fotode puhastamiseks vett, majapidamispuhastusvahendit ega kleeplinti. Kui pilt on hallitanud, kleepub albumile või selle pind koorub, on parem mitte katsetada koduste võtetega. Kõige olulisem on vältida lisakahjustust.
Kuidas failid pärast digiteerimist kasutatavaks teha?
Hea digiteerimistöö ei lõpe faili saamisega. Kui pildid jäävad nimega IMG_001, IMG_002 ja nii edasi, on neid paari aasta pärast raske üles leida. Pange failidele võimalikult selged nimed: aasta, sündmus ja inimesed või koht. Näiteks 1988_sugulaste_sünnipäev_Tallinn. Kui täpset aastat ei tea, kasutage hinnangulist ajavahemikku.
Hoidke faile vähemalt kahes kohas. Üks koopia võib olla arvutis või välisel kõvakettal, teine pilveteenuses või eraldi andmekandjal. Digifailid ei pleegi, kuid võivad kaduda rikkis seadme, kogemata kustutamise või unustatud parooli tõttu.
Kui soovite digiteeritud fotod ka paberil tagasi albumisse panna, valige väljatrüki suurus originaali ja kasutuse järgi. Väikese, madala lahutusvõimega faili liigne suurendamine ei anna paremat pilti. Hästi valitud skaneeringust või ümberpildistusest saab aga teha korraliku foto, suureformaadilise väljatrüki või fotoraamatu.
Centrumfoto aitab hinnata, kas teie originaal sobib paremini skaneerimiseks või ümberpildistamiseks, eriti kui tegemist on vanade negatiivide, habraste albumite või väljatrükiks mõeldud fotodega. Kaasa tasub võtta üks näidis, sest just originaali seisukord annab kõige kindlama vastuse.
Vana foto väärtus ei sõltu ainult selle vanusest, vaid sellest, kas seda saab ka järgmisel põlvkonnal näha. Valige meetod, mis hoiab originaali turvaliselt ja annab faili, mida on hiljem päriselt hea kasutada.
