Ehitusplatsil, projektikoosolekul või kliendi laual peab joonis olema loetav esimesest pilgust. Parimad paberid arhitektuurijooniste printimiseks ei ole alati kõige paksemad ega kõige kallimad. Õige valik sõltub sellest, kas väljatrükk läheb kiireks tööjooniseks, esitlusmaterjaliks, kooskõlastusringile või korduvalt kasutatavaks objektiplaaniks.
Arhitektuurijoonise puhul mõjutab paber enamat kui üldmuljet. See määrab, kui selgelt tulevad välja õrnad jooned ja mõõdud, kas tint kuivab korralikult, kui kergesti saab lehte voltida ning kui hästi peab väljatrükk vastu transportimisele ja kasutamisele. Praktikas on hea tulemuse aluseks sobiv kombinatsioon paberist, faili seadistusest ja printimistehnoloogiast.
Alusta sellest, kuidas joonist kasutatakse
Kõige sagedamini vajavad arhitektid, projekteerijad ja ehitajad tööjooniseid, mida saab kiiresti printida ning kaasa võtta. Sellise töö jaoks sobib tavaliselt katmata valge paber grammkaaluga 80-90 g/m². See on piisavalt kerge, et A1- ja A0-formaadis lehti oleks mugav rulli keerata või voltida, kuid korraliku kvaliteediga paberil püsivad jooned teravad ja tekst loetav.
Kui joonist kasutatakse pikemalt kontoris, kooskõlastamisel või koosolekul, tasub valida 90-100 g/m² paber. Veidi suurem grammkaal annab lehele parema jäikuse ning vähendab läbikumamist. Eriti oluline on see siis, kui samal lehel on palju viirutusi, värvilisi kihte, täitealasid või detailseid sõlmi.
Esitlusjoonis, müügiplaani väljatrükk või kliendile antav visualiseeritud projekt vajab sageli tugevamat ja parema pinnaga materjali. Siin võib sobida 120-160 g/m² matt paber. See jätab korrektsema mulje, toetab värvide esitust ja ei peegelda tugevas valguses nii palju kui läikiv paber. Samas ei ole paks paber parim valik iga CAD-joonise jaoks, sest suur A0-leht muutub raskemaks, võtab rohkem ruumi ja seda on keerulisem kokku voltida.
Parimad paberid arhitektuurijooniste printimiseks töö järgi
Katmata ehk tavaline tehniline paber on igapäevaseks kasutuseks kõige praktilisem. Selle pind ei ole läikiv, pliiatsiga saab sellele märkmeid teha ning jooniseid on mugav voltida. Mustvalgete põhiplaanide, lõigete, vaadete ja mõõdistusjooniste puhul on see enamasti esimene valik.
Kvaliteetsem matt paber sobib siis, kui joonisel on värv oluline. Näiteks võivad evakuatsiooniplaanid, ruumiprogrammid, haljastusplaanid ja tehnosüsteemide skeemid kasutada eri värve, et infot kiiremini eristada. Matt pind aitab värvialasid ühtlasemalt kuvada, ilma et leht muutuks peegelduvaks.
Kaetud paberit kasutatakse pigem renderduste, visualiseeringute ja müügimaterjalide jaoks. Sellel võivad fotod ja varjundid paista intensiivsemad, kuid läikiv pind ei ole sobiv objektile kaasa antavale tööjoonisele. Päikese või töövalgustuse käes võib läige muuta mõõtude lugemise ebamugavaks ning pliiatsiga märkmete tegemine on keerulisem.
Kalkapaberil on oma kindel koht detailide võrdlemisel ja käsitsi täiendamisel. Läbipaistev või poolläbipaistev materjal võimaldab asetada ühe plaani teise peale ning kontrollida telgi, avasid või muudatusi. See ei ole tavapäraseks põhiväljatrükiks kõige soodsam ega vastupidavam lahendus, kuid projekteerimistöös võib see olla väga vajalik.
Niiskuskindel sünteetiline paber või lamineeritud väljatrükk on mõistlik valik objektile, kus leht puutub kokku mustuse, vihma või pideva käsitsemisega. Sellist lahendust tasub kasutada valikuliselt, näiteks korruseplaani, ohutusjuhise või korduva kasutusega tööala skeemi puhul. Kõigi jooniste lamineerimine ei ole tavaliselt vajalik, sest see suurendab hinda ja teeb hilisemate märkmete lisamise raskeks.
Grammkaal mõjutab nii kasutust kui hinda
Grammkaal näitab, kui palju kaalub üks ruutmeeter paberit. Arhitektuurijooniste puhul ei tähenda suurem number automaatselt paremat tulemust. Õige grammkaal peab vastama töö eesmärgile.
80 g/m² sobib hästi suure koguse mustvalgete tööjooniste jaoks. See on ökonoomne ja lihtsasti käsitsetav. Kui joonisel on palju tumedaid täitealasid või see prinditakse mõlemale poole, võib õhem paber mõningal määral läbi kumada.
90-100 g/m² on turvaline kesktee. Leht on tugevam, joonis jääb esinduslikum ning suureformaadilist väljatrükki on mugavam laual lahti hoida. See on hea valik ka värviliste plaanide puhul, kui eesmärk ei ole teha eraldi esitlusmaterjali.
120 g/m² ja paksem paber on mõeldud eelkõige projektiesitluseks, renderdusteks ja väljapanekuks. Kui leht peab seisma stendil või jätma kliendile viimistletud mulje, on paksem paber põhjendatud. Suurte formaatide korral tuleb siiski arvestada, et väga jäika lehte ei saa tavapäraselt voltida.
Värviline või mustvalge joonis vajab eri lähenemist
Mustvalge CAD-joonis võib olla väga detailne, kuid selle kvaliteeti määravad eelkõige kontrast, joone teravus ja teksti loetavus. Katmata valge tehniline paber annab siin tavaliselt parima hinna ja kasutusmugavuse suhte. Vältida tasub liiga hallikat või ebatasase pinnaga paberit, sest peened hallid jooned võivad sellel kaduma minna.
Värvilise joonise puhul ei tohiks lähtuda ainult sellest, et kõik värvid oleksid erksad. Arhitektuuris on tähtis, et eri kihid oleksid omavahel selgelt eristatavad. Punane torustik, sinine ventilatsioon, roheline haljastus või kollane ohuala peavad jääma nähtavaks ka siis, kui väljatrükk on volditud või seda vaadatakse tavavalguses.
Kui värv on joonise sisuline osa, tasub enne suure tiraaži printimist teha üks prooviväljatrükk. Ekraanil nähtav toon ja paberil olev toon ei ole alati samad. Lisaks võivad väga heledad kollased, hallid ja sinised jooned jääda õhukese joone korral liiga nõrgaks. Vajadusel saab faili joonepaksusi või kontrasti enne printimist korrigeerida.
Formaat ja rullipaberi valik
Arhitektuurijooniseid trükitakse kõige sagedamini A4-, A3-, A2-, A1- ja A0-formaadis. Väiksemaid formaate kasutatakse seletuskirjade, detailide ja kooskõlastusdokumentide jaoks. A1 ja A0 sobivad põhiplaanidele, suurematele lõigetele ning objektiplaanidele, kus peab korraga nägema tervikut ja detaile.
Suur formaat ei tähenda alati, et joonis on paremini loetav. Kui lähtefailis on liiga väike tekst või liiga õhukesed jooned, ei paranda seda üksnes A0-formaadis printimine. Sama oluline on kasutada õiget mõõtkava ning kontrollida enne tellimust, et PDF-failis oleks lehe mõõt õige. Näiteks 1:100 plaan peab printima tegelikus mõõdus, mitte automaatselt lehele mahutatuna.
Rullipaber on suureformaadiliste tööde puhul praktiline, sest see võimaldab printida täpse mõõduga lehti ja vähendab tarbetut lõikamist. Kui joonis ei mahu standardsesse A1- või A0-formaati, saab väljatrüki teha vajaliku pikkusega. Enne tellimist tuleks siiski arvestada, kuidas leht hiljem transporditakse, esitletakse ja arhiveeritakse.
Faili ettevalmistus määrab lõpptulemuse
Hea paber ei päästa valesti eksporditud faili. Arhitektuurijoonis tuleks printimiseks saata PDF-vormingus, kus fondid, jooned ja paigutus on fikseeritud. PDF aitab vältida olukorda, kus printimisel muutuvad tekstid, mõõtkava või kihid.
Kontrolli, et lehe formaat oleks failis selgelt määratud ning mõõtkava ei muutuks. Kui joonis peab minema A1-formaadis, peab PDF-i lehesuurus olema A1 või peab tellimuses olema täpselt kirjas soovitud lõppformaat. Märgi alati, kas väljatrükk tuleb värviline või mustvalge, ühe- või kahepoolne ning kas leht tuleb voltida.
Peente joonte puhul tasub vältida liiga heledaid halle toone ja väga väikest teksti. Eriti objektil kasutatavatel joonistel peab info olema loetav ka siis, kui leht ei ole silmade ees laual, vaid käes või seinal. Kui kahtled, prindi kõige detailsemast osast proovileht.
Millal küsida nõu printimisteenuselt
Kui tellimus sisaldab eri tüüpi materjale, ei pea kõik väljatrükid olema samal paberil. Tööjoonised võivad olla 90 g/m² tehnilisel paberil, kliendiesitluse plaan aga paksemal matil paberil. Nii jääb igale väljatrükile otstarbekas kasutus ning eelarve ei lähe põhjendamatult suureks.
Suureformaadilise väljatrüki puhul tasub teenindajale öelda, kus ja kuidas joonist kasutatakse. Kas see läheb ehitusplatsile, koosolekuruumi, kliendi kausta või stendile? Kas vajalik on värv, voltimine või niiskuskindlus? Centrumfoto suureformaadilise printimise teenuses aitab selline selge info valida formaadi ja materjali, mis sobib töö tegeliku eesmärgiga.
Õigel paberil prinditud joonis säästab aega just siis, kui seda on kõige vähem: objektil, koosolekul või viimase muudatuse kontrollimisel. Vali esmalt kasutusotstarve, seejärel grammkaal ja pind ning lase enne suuremat kogust üks leht üle vaadata.
