Vanades fotoalbumites on sageli ainsad pildid lapsepõlvest, vanavanematest või ammustest reisidest. Kui tead, kuidas skaneerida vanu fotosid õigesti, saad need mälestused säilitada ka siis, kui paberfoto pleegib, rebeneb või kaob kolimise käigus. Hea tulemus ei eelda tingimata kallist tehnikat, kuid nõuab veidi ettevalmistust ja õigeid seadistusi.
Enne skaneerimist tee fotod puhtaks ja korda
Ära alusta kohe skannerist. Vaata fotod üle ning sorteeri need näiteks aastate, sündmuste või inimeste järgi. Nii ei teki hiljem arvutisse sadade juhuslike nimedega failide kogumit, millest vajalikku pilti on raske leida.
Fotodel olev tolm jääb suure eraldusvõimega skaneerides hästi näha. Eemalda see pehme kuiva mikrokiudlapi või foto puhastamiseks mõeldud pehme pintsliga. Ära kasuta vett, aknapesuvahendit ega tugevat hõõrumist. Vana foto pind võib olla pragunenud või mattunud ning niiskus võib kahjustust suurendada.
Kui foto on albumisse liimitud, ära hakka seda jõuga eemaldama. Paber võib rebeneda ja pilt kahjustuda. Sellisel juhul võib olla mõistlik pildistada albumilehekülg hea valguse käes või küsida nõu fototeenuse pakkujalt. Väga väärtuslike, kahjustunud või haruldaste fotode puhul tasub vältida koduseid katsetusi.
Kuidas skaneerida vanu fotosid sobiva eraldusvõimega
Skaneerimise kõige olulisem seadistus on eraldusvõime ehk dpi. See määrab, kui palju pildiinfot fail sisaldab. Liiga madala väärtusega skann jääb pehmeks ja väikseks. Liiga kõrge väärtus teeb faili väga suureks, kuid tavapärase paberfoto puhul ei pruugi nähtavat lisadetaili juurde anda.
Tavaliste perefotode jaoks sobib enamasti 600 dpi. See annab piisavalt hea tulemuse nii arvutis vaatamiseks kui ka uue foto tellimiseks. Kui foto on väga väike, näiteks rahakotifoto, või soovid hiljem pilti suuremaks printida, vali 1200 dpi. Suuremat eraldusvõimet tasub kasutada ainult siis, kui algmaterjal on väikese mõõduga või väga detailne.
Värvifotod skaneeri värvilisena ka siis, kui need tunduvad juba kollakad või tuhmid. Värvikanalid aitavad hiljem toonide tasakaalu parandada. Mustvalgete fotode puhul eelista halltoonides skaneerimist, mitte mustvalget dokumentrežiimi. Halltoonid säilitavad varjudes ja heledates alades rohkem üleminekuid ning tulemus jääb loomulikum.
Salvestusformaadil on samuti tähtsus. JPEG sobib igapäevaseks kasutamiseks ja jagamiseks, sest failid on väiksemad. Originaali digiarhiivi jaoks on parem TIFF, kuna see ei suru pilti kokku ega kaota iga salvestamisega kvaliteeti. Praktiline lahendus on säilitada üks kvaliteetne TIFF-fail ning teha sellest eraldi JPEG-versioonid telefonis vaatamiseks, e-kirjaga saatmiseks või fotode tellimiseks.
Kas kasutada skannerit või telefoni?
Tasaskanner on paberfotode jaoks kindlam valik. Foto jääb sirgelt vastu klaasi, valgustus on ühtlane ning tulemus on terav kogu pildi ulatuses. See sobib eriti hästi siis, kui fotosid on palju ja soovid neist ühtlase kvaliteediga digitaalset arhiivi.
Telefoniga pildistamine on mugav, kui fotosid on vähe, need on albumis kinni või vajad kiiret koopiat. Kasuta hajutatud päevavalgust või kahte valgusallikat külgedelt, et vältida läiget. Hoia telefon fotoga täiesti paralleelselt. Isegi väike kalle muudab pildi trapetsikujuliseks ning hilisem sirgeks lõikamine vähendab pildi servades olevat infot.
Telefonirakendus võib automaatselt kärpida, sirgendada ja parandada kontrasti. See säästab aega, kuid automaatne töötlus võib muuta naha toonid, taeva värvi või vanade fotode iseloomuliku ilme liiga tugevaks. Kui foto on oluline, säilita alati ka töötlemata algfail.
Väldi skannimisel automaatseid liialdusi
Skanneri tarkvara pakub sageli valikuid nagu automaatne värviparandus, teravustamine, tolmueemaldus ja kontrasti tõstmine. Need võivad aidata, kuid neid ei tasu pimesi kasutada. Eriti vanade fotode puhul võib automaatne kontrast kaotada heledad näod, tumedad ülikonnad või detailid varjus.
Tee alguses ühest fotost prooviskann. Vaata tulemust arvutiekraanil täissuuruses, mitte ainult skanneri eelvaates. Kontrolli, kas näod on teravad, kas heledatel aladel on detail olemas ja kas värvid ei ole muutunud liiga küllastunuks. Kui tulemus sobib, kasuta samu seadistusi järgmiste samalaadsete fotode puhul.
Kui pildil on kriimustusi, murdejooni või plekke, ära oota, et skanner need ära parandab. Digitaalne töötlus aitab väikeste tolmutäppide ja värvikõikumiste korral, kuid ulatusliku kahjustuse taastamine nõuab aega ning oskust. Mõnikord on parem jätta väike kulumisjälg alles kui muuta foto ebaloomulikult siledaks.
Skaneeri foto tervikuna koos servadega
Esimesel skannimisel jäta foto ümber veidi ruumi ja kaasa ka valge või sakiline äär. See võib tunduda üleliigne, kuid originaali servad annavad hiljem infot foto tegeliku mõõdu, paberitüübi ja seisukorra kohta. Kärbitud versiooni saad alati juurde teha, kuid ära lõigatud detaili enam tagasi ei saa.
Kui foto tagaküljel on kuupäev, nimed, tervitus või fotoateljee tempel, skaneeri ka tagakülg. Paljudes perearhiivides on just tagaküljel kirjas, kes pildil on ja millal see tehtud on. Ilma selle infota võib hea pilt mõne aasta pärast muutuda tundmatuks näoks.
Pildista või skaneeri eraldi ka albumikaas, vahelehed ning sündmuste pealkirjad. Need aitavad hoida alles albumi algset lugu. Eesmärk ei ole ainult üksikuid fotosid säilitada, vaid jätta alles ka nende seos pere, aja ja kohaga.
Pane failidele nimed, millest on hiljem kasu
Failinimed nagu `IMG_001` või `scan45` ei anna mõne kuu pärast enam mingit vihjet. Kasuta lihtsat ja ühtset vormi: aasta või ligikaudne ajavahemik, sündmus ning võimalusel inimeste nimed. Näiteks `1987_jõulud_vanaema-ja-vanaisa_01.jpg` on kohe arusaadav.
Kui täpset aastat ei tea, ära paku seda välja. Kirjuta näiteks `1970ndad`, `enne-1985` või `umbes-1960`. Ka ebakindel, kuid aus märge on parem kui eksitav kuupäev. Lisainfo võib hiljem tulla sugulastelt, albumi tagaküljelt või mõnelt teiselt samal ajal tehtud fotolt.
Hoia failid kaustades loogilise süsteemi järgi. Enamasti sobib jaotus aastakümnete või perekonnaharude kaupa. Väga suure kogu puhul võib eraldi kausta panna sünnipäevad, koolipildid, reisid ja tähtpäevad. Oluline on, et süsteem oleks lihtne ning seda kasutaksid järjepidevalt.
Säilita digifotosid vähemalt kahes kohas
Skannimine ei ole veel arhiveerimine. Arvuti kõvaketas võib katki minna, telefon võib kaduda ning ainult ühe mälupulga peale lootmine ei ole turvaline. Hoia koopiaid vähemalt kahes eri kohas, näiteks arvutis ja välisel kõvakettal. Kolmas koopia võib olla usaldusväärses pilveteenuses või pereliikme juures hoitud andmekandjal.
Kontrolli varukoopiaid aeg-ajalt. Failide olemasolust ei piisa, kui ketas ei avane või kaust on kogemata poolik. Hea tava on kord aastas avada mõned vanemad kaustad ning vaadata, kas fotod on alles ja loetavad.
Paberoriginaale ära pärast skaneerimist ära viska. Digifail kaitseb mälestust igapäevase kasutamise eest, kuid originaal on siiski ajalooline ese. Hoia fotosid kuivas, pimedas ja ühtlase temperatuuriga kohas. Väldi pööningut, niisket keldrit ning otsest päikesevalgust.
Kui fotosid on palju, alusta ühest karbist või ühest albumist, mitte kogu arhiivist korraga. Esmalt säilita need pildid, mille kaotamine oleks pere jaoks kõige valusam. Rahulikult ja süsteemselt tehtud töö annab sulle korrastatud arhiivi, mida on lihtne jagada, uuesti välja printida ning järgmistele põlvkondadele alles hoida.
