Plakati või suure foto trükikvaliteet otsustatakse suuresti enne tellimuse esitamist. Suureformaadilise väljatrüki failide juhend aitab vältida tavalisemaid probleeme: uduseid pilte, vales mõõdus kujundust, ootamatuid värvierinevusi ja olulise teksti sattumist lõikejoone lähedale. Mõne minuti kontroll enne faili saatmist säästab nii aega kui ka kordustrükki.

Suureformaadilist väljatrükki tellitakse väga erinevateks vajadusteks: seinale minev perefoto, näitusepilt, sünnipäevabänner, kinnisvarakuulutus, koolitöö, menüü või väikese ettevõtte reklaam. Kõigi nende puhul ei ole vaja kasutada samu seadeid. Õige fail sõltub sellest, kui suurelt tööd trükitakse, kui kaugelt seda vaadatakse ning kas pilt läheb raami, alusele või lõigatakse täpsesse mõõtu.

Alusta valmis mõõdust, mitte ainult pikslitest

Kõigepealt pane paika trüki lõppmõõt millimeetrites või sentimeetrites. Näiteks A2 on 42 × 59,4 cm, A1 on 59,4 × 84,1 cm ja A0 on 84,1 × 118,9 cm. Kui kujundus on juba õiges proportsioonis, ei pea hiljem pilti venima ega olulisi alasid ära lõikama.

Pikslid näitavad, kui palju pildiinfot fail sisaldab, kuid trükkimiseks tuleb neid alati vaadata koos füüsilise mõõduga. 3000 × 2000 piksliga foto võib väiksemas formaadis olla väga hea, kuid meetrilaiuse plakati jaoks jääda pehmeks. Samas ei tähenda suur fail automaatselt head tulemust. Kui algne foto on hägune või väikese kvaliteediga veebipilt, ei lisa suuremaks salvestamine sellele detaile.

Enne tellimist kontrolli ka pildi kuvasuhet. Kui telefoniga tehtud foto on näiteks 4:3, kuid soovid väga laia panoraamtrükki, tuleb kas osa pildist kärpida või jätta kujundusse äärised. Oluline inimene, nägu, logo või tekst ei tohiks olla päris servas.

Eraldusvõime: kui palju on suure formaadi jaoks vaja?

Eraldusvõimest rääkides kasutatakse tavaliselt ppi-d ehk pikslit tolli kohta. Väikest, lähedalt vaadatavat fotot trükitakse sageli 300 ppi juures. Suureformaadilise töö puhul on vaatamiskaugus tavaliselt suurem ning seetõttu ei ole sama tihedus alati vajalik.

Seinale mineva foto või detailse plakati puhul on hea sihtida lõppmõõdus umbes 150-200 ppi. Näitusepildi, infograafiku või teksti sisaldava kujunduse korral annab kõrgem eraldusvõime selgema tulemuse. Suure bänneri või aknale mineva reklaami puhul, mida vaadatakse mitme meetri kauguselt, võib piisata umbes 100-150 ppi-st.

Näiteks 60 × 90 cm trüki jaoks annab 150 ppi ligikaudu 3540 × 5310 pikslit. Kui failis on vähem piksleid, ei tähenda see tingimata, et tööd ei saa trükkida. Tulemus sõltub pildi sisust. Udune taust või maastik talub väiksemat eraldusvõimet paremini kui väikesed kirjad, arhitektuurijooned või portree silmad.

Ära kasuta pildi suurendamiseks juhuslikke veebitööriistu, kui töö peab jääma väga detailne. Programmi lisatud pikslid võivad muuta kujutise küll suuremaks, kuid sageli tekitavad need plastise või liiga silutud mulje. Kahtluse korral on mõistlik teha väiksem proovitrükk või küsida enne tellimist faili sobivuse kohta.

Suureformaadilise väljatrüki failide juhend: vali õige formaat

Kõige kindlam valik kujunduse, plakati või teksti sisaldava töö jaoks on trükivalmis PDF. PDF hoiab paigas lehekülje mõõdu, paigutuse ja enamasti ka fondid. Faili eksportimisel tasub valida kvaliteetne trükiseade, mitte väikese mahuga veebiversioon.

Kui trükkida on ainult foto, sobib kvaliteetselt salvestatud JPEG. JPEG peab olema võimalikult suure kvaliteediga ja seda ei tasu korduvalt avada, muuta ning uuesti salvestada, sest iga tugev pakkimine võib pildi detaile vähendada. TIFF on hea valik suurematele failidele ja detailsetele fotodele, kuid selle maht võib olla märgatavalt suurem.

PNG sobib eelkõige lihtsa graafika, teravate tekstide ja läbipaistvust vajavate elementide jaoks. Fotode puhul annab PNG enamasti tarbetult suure faili ega ole eelis JPEG-i või TIFF-i ees. Wordi, PowerPointi või ekraanipildina saadetud fail võib väljatrükis toimida, kuid seda ei saa pidada kindlaks trükifailiks. Paigutus, fondid ja pilditeravus võivad eri arvutites muutuda.

Vektorgraafika on logode, jooniste ja suure tekstiga kujunduste puhul parim lahendus. Vektorobjekte saab mõõtu muuta ilma, et nende servad muutuksid sakiliseks. Kui kujundad faili ise, jäta logo ja tekst võimalusel vektorina ning kasuta fotode jaoks piisava eraldusvõimega rasterpilte.

Värvid ekraanil ja paberil ei ole alati samad

Telefoni, tahvli ja arvutiekraani valgus muudab värvid eredaks. Paberile trükitud pilt valgust ei kiirga ning seetõttu võivad samad toonid paista rahulikumad või tumedamad. Erinevus on eriti nähtav väga erksate siniste, roheliste ja neoontoonide puhul.

Kui konkreetset värviprofiili ei ole tellimisel ette antud, on tavakasutaja jaoks enamasti turvaline jätta fotofail sRGB värviruumi. See on levinud telefonide, kaamerate ja veebipiltide standard. Professionaalses kujundusprogrammis CMYK-i teisendamine võib olla vajalik kindla trükiprotsessi puhul, kuid automaatne teisendamine ilma sihtprofiilita ei taga paremat tulemust.

Kontrolli kindlasti pildi heledust. Telefoniekraan on sageli seatud väga eredaks, mistõttu võib ekraanil korrektne foto väljatrükis tunduda tumedam. Heledates kohtades peab detail alles jääma, kuid ka väga tumedad alad ei tohiks muutuda ühtlaseks mustaks. Eriti tähelepanelik tasub olla öiste fotode, tumedate interjööride ja musta taustaga kujunduste puhul.

Lõikevaru ja turvaala sõltuvad viimistlusest

Kui töö trükitakse täpsesse mõõtu või kujundus ulatub paberi servani, võib vaja minna lõikevaru. See tähendab, et taustavärv või pilt jätkub pisut üle valmis formaadi serva. Nii ei jää pärast lõikamist äärde õhukest valget triipu.

Lõikevaru suurus sõltub materjalist, formaadist ja sellest, kuidas töö viimistletakse. Seda ei tasu lisada oletuse järgi, sest mõne foto- või raamitrüki puhul ei ole seda vaja samal viisil kui lõigataval reklaammaterjalil. Kui kujundusel on servani ulatuv taust, täpsusta enne tellimist, kas fail peab sisaldama lõikevaru ning kui palju.

Turvaala on sama oluline. Väikesed kirjad, telefoninumbrid, QR-koodid, logod ja näod peaksid jääma valmis mõõdu servast piisavalt sissepoole. Ka täpne lõikamine sisaldab väikest tehnilist tolerantsi. Kui oluline detail on ääre vastas, võib tulemus jääda visuaalselt ebaühtlane isegi siis, kui midagi otseselt ära ei lõigata.

Kontrolli faili enne saatmist

Enne suureformaadilise töö tellimist ava fail täissuuruses ja vaata seda rahulikult üle. Kontrolli teksti õigekirja, kuupäevi, telefoninumbreid ja nimesid. Vaata, kas pilt on terav just nendes kohtades, mida inimesed lähedalt näevad, ning kas failis on õige lehekülje mõõt.

Praktiline kontrollnimekiri on järgmine:

  • fail on õiges lõppmõõdus ja õiges orientatsioonis;
  • pildid on piisava eraldusvõimega ega ole ekraanipildilt võetud;
  • tekst ja olulised detailid jäävad servast eemale;
  • fail on salvestatud kvaliteetse PDF-i, JPEG-i või TIFF-ina;
  • värvid ning eriti tumedad alad on enne saatmist üle vaadatud.

Kui saadad mitu faili, nimeta need selgelt. Näiteks „plakat_A1_püstine.pdf” on teenindajal lihtsam tuvastada kui „uus_lõplik_3.pdf”. Kui soovid kindlat mõõtu, materjali või kärpimist, kirjuta see tellimuse juurde üheselt. „Võimalikult suur” ei anna sama tulemust kui konkreetne mõõt sentimeetrites.

Millal tasub enne trükki nõu küsida?

Nõu tasub küsida siis, kui fail on pärit vanast telefonist, sotsiaalmeediast või sõnumirakendusest. Need keskkonnad vähendavad sageli pildifaili mahtu ja kvaliteeti. Sama kehtib juhul, kui soovid väikest fotot väga suureks teha või kui kujunduses on oluline värv, imepeen tekst või täpne lõikamine.

Centrumfoto teeninduses saab enne suureformaadilise väljatrüki tellimist üle täpsustada sobiva formaadi ja faili ettevalmistuse. Eriti mõistlik on seda teha näitusetöö, kingituseks mineva suure foto või ettevõtte materjali puhul, kus hilisem parandamine oleks ebamugav.

Hea trükifail ei pea olema keeruline. Õige mõõt, piisav pildikvaliteet, selgelt paigutatud oluline info ja sobiv failivorming annavad tööle kindla alguse. Kui mõni detail jääb kahtlaseks, tasub see lahendada enne trükkimist – siis jõuab seinale või stendile just selline tulemus, mida ette kujutasid.